Ma vihkan Iirimaa ilma

Täna oli kena laupäevahommik. Ärkasime hilja, tegime süüa, sõime ja lebotasime niisama. Ja kell oligi 2. Vaatasime et oh, kui tore - päike on välja tulnud! Meil oli juba varem plaanis täna linnapeale minna. Nii sättisimegi ennast minekule. Esimeseks peatuseks pidi olema kool - Elol oli tarvis mõned meilid saata. Kui olime kodust just välja jõudnud ja üle tänava saanud, tuli mulle meelde, et tahtsin fotoka kaasa võtta, et koolist ja linnast mõned pildid teha. Andsingi koti Elole ja läksin tagasi koju ning võtsin fotoka. Jõudes uuesti teisele poole tänavat hakkas aga kergelt tibutama. Siin on tavaline selline väga peenikeste piiskadega uduvihm. Piisad muutusid aga järjest suuremaks ja vihm tugevamaks. Vihmavarjud olid Elo käes olevas kotis (ilma nendeta me ei lähe pea-aegu kunagi kodust välja). Koolini jõudes (ca 5 min jalutamist) oli vihm juba järele jäänud. Kuid mu jope ja püksid ja tossud olid läbimärjad ning enne koolimaja uksest sisse astumist pigistasin juustest osa vett välja. Nüüd arvutiklassis istudes ja meile kirjutades/lugedes vaatan taas aknast välja - hele on, päike paistab silma. Samas võib teine kord mitu päeva järjest sadada. Seda ilma hoogude ja pausideta.
Üks on aga kindel: sajab või mitte, tuuline on nii või naa. Väga tuuline.

-Andre


Ma nõustun ka. Aga siiski - siin on väga ilusad vikerkaared, juba kaks korda olen ma näinud täiskaares kahekordset vikerkaart! Eestis seda juba iga päev ei kohta, aga siin tundub vikerkaar olevat igapäevane nähtus ning vikerkaarte täiskaared ka mingi eriline loodusnähtus ei ole. Teinekord katsun pildistada ka.

-Elo