Esmajärguline purjetaja

Viimased 2 laupäeva on möödunud purjetamise tähe all. Nimelt korraldas LYIT Seiling Club purjetamise kursused. Õigemini ostis purjetamiskursused "level 1" litsentsi saamiseks. 2 päeva rassisime siis Gortini järvel loksuda. Ilm oli suhteliselt ilus. Kuigi mõlemal päeval ka sadas vahepeal aga kuna me märjaks saime nii ehk naa, polnud vihmast väga lugu. Talv on küll läbi aga vesi oli ikkagi parasjagu külm.
Esimesel päeval oli meid 9 - mina, Elo ja 7 iirlast. Iirlaste seas oli ka LYITi majandusosakonna (teaduskonnaks nad seda päris ei nimeta) pealik, 60 aastane valgepäine vanamees Donald. Donald on ka üks hillwalkide eestvedajatest. Vinge vana. Mina olin üks vähestest, kes esimest korda paati istus. Hommikupoolikul olid algajamad kahekesi paadis - üks tüürib, teine mässab purjega. Kuna paadid olid tegelt mõeldud ikka ühele inimesele, siis varsti tegime nii, et üks tegi mõlemat ja teine oli valmis vajadusel abistama. Sõitsime järvel edasi-tagasi, harjutasime põhiliselt niisama sõitmist ja pööramist. Lõuna ajal pakuti teed ja me sõime ise kaasa võetud võileibu-küpsiseid. Enne sööki oli ka väike teooriatund. Pärast lõunat läksime jälle järvele. Seekord sai igaüks oma paadi. Elol oli külm ja ta oli reede-õhtusest peost niivõrd väsinud, et ta jäi kaldale. Nüüd käisime lisaks boide ümber tiirutamisele ka oma lahesopist väljas keset järve tugevama tuule käes. Nii mõnigi sai ka supelda.
Nädal hiljem tulime tagasi Gortinile. Seekord vaid 7-kesi, sest Elo oli haige ja jäi koju ning üks iiri tüdruk oli ka puudu. Hommikupoolikul jätkasime oma level 1 programmi õppimist - vastutuult sõitmise jms harjutamist. Enne lõunasööki oli jälle teooria, millega lõppes meie level 1 programm. Edasi tegelesime juba level 2-ga. Teist korda järvele minnes oma läbimärgi tosse küll üldse jalga ei tahtnud panna aga purjetamine oli seda väärt. Enne vetteminekut ütles juhendaja, et tõmmake oma päästevestid korralikult kinni - küll kõik kumuli käivad. Teise raksu veetsime jälle keset järve tugeva tuule käes, seegord oli tuul hulka vingem kui nädala eest. Ja ujumise kohapealt oli juhendajal suhteliselt õigus. 7-st viis käisid vees, enamus neis isegi mitu korda. Lisaks minule jäi kuivaks veel üks iiri poiss aga tema oli oma suplusega juba enne lõunat hakkama saanud. Seega olin ma ainus, kes ujumas ei käinud. Teised leidsid muidugi, et ju ma siis ei pingutanud piisavalt.
Põeva lõpetuseks tegime 2 võidusõitu. Kõige keerulisem osa sellest oli vist start. Sa ei saa ju purjekaga paigal seista joone taga ja siis üks hetk hopsti minema hakata. Seega nägi start välja nii, et kõik paadid saalisid mööda stardijoont edasi tagasi ja kui anti start, siis üritasid kõik üle joone minema saada. Mõnel õnnestus see paremini, mõnel halvemini. Esimesest stardist sain ma minema teisena ja kuigi vahepeal langesin kolmandaks, sain finišisirgel jälle teiseks. Võitis Donald. Teine võidusõit olin kogu aja kusagil keskel. Ka võidusõidud ei möödund suplusteta. Mõin käis ümber juba enne starti :p
Kokkuvõttes olid need 2 väga toredat päeva. Ja teise päeva lõpus saime kõik (kes mõlemad päevad kaasa tegid) ametlikud Iiri Purjetamis Assotsiatsiooni litsentsid, et oleme läbinud level 1 kursused. Teisel päeval koju sõites oleksin äärepealt bussis magama jäänud. Põlved on siiani hellad.