Andre ja Elo Iirimaal

See siin on meie Iirimaa "päevik". Iirimaal me enam pole, päevikut enam ei kirjuta :(

pühapäev, mai 21

Belfast

Nädala eest laupäeval (13. mail) toimus viimane Erasmuslaste väljasõit. Nimelt Belfasti. Elo seekordsest üritusest osa ei võtnud, kuna pidi õhtul tööle minema ja ta poleks õigeks ajaks tagasi jõudnud.
Laupäeva hommikul oli siis paras punt Erasmuslasi kooli ukse ees bussi ootamas. Varsti buss tuligi, aga tuli välja, et buss oli liiga väike - me ei mahtunud kõik ära! Niisiis pidime veel pool tunnikest ootama, et teine buss saabuks. Kuna aga ilm oli ilus (juba mitmendat päeva järjest), siis polnud ootamisest suurt lugu - istuti murul ja aeti juttu.
Kahetunnine sõit kulges viperusteta kusagil 12st pandigi meid Belfasti kesklinnas maha ning öeldi, et kella 5 hakkame tagasi sõitma. Hea on omada hoolsaid sõppru - prantslased (Leonie, Nathaly, Amina, Rafiel ja Oreli) olid kõik ilusti ettevalmistunud, turisti käsiraamatuid lugenud jne. Nii võetigi kaardid ja raamatud kohe välja ja me tegime Belfastis laias laastus 8 kujulise ringkäigu. 8 keskel oli Belfasti raekoda. Raekoda oli väga ilus hoone. Hoonet ümbritses väike aga kena park; prantsuse stiilis, nagu Rafiel teatas (ta oli seda raamatust lugenud). Suuremat osa pargist kattis muru (inlgaste muru on ikka klass oma ette, ausalt!) ja ilmselt ilusa ilma tõttu oli muru paksult täis kohalikke noori. Tegu oli justkui moeröögatuste väljanäitusega. Esimese asjana paistsid muidugi silma punkarid - igas värvitoonis, suuruses ja kujuga harju paistis igalt poolt. Siis mõned rängalt punaseks värvitud paksude pikkade juustega tüdrukud. Ka riietused varieerusid väga suures ulatuses - boheemlaslikest kuni punkariteni. Kõik istusid grupikestena murul ja ajasid juttu. Ka gruppide sees ei olnud ühtset stiili - igaüks üritas millegi omapärasega silma paista. Ka prantslased oli üllatunud.
Söönud Raekoja ees pargis istudes lõunat jätkasime oma teekonda põhja suunas (maa oletan, et kaartidel, mida me kasutame oli põhi ikka üleval?). Nägime mitmeid kenasid vanaaegseid maju, mis linnas uutega läbisegi olid. Belfasti katedraali eest helistasin Laurile, et sünnipäeva puhul õnne soovida. Katedraal oli küll kena aga ei midagi väga vaimustavat. Mulle meeldis üks vitraaž, kus purjekat kujutati. Tundub, et minu nõrkus purjekate vastu pole kusagile kadunud ;) Nägime veel ühte kellatorni, sadamat, kohtuhoonet jpm. Varsti jõudsime raekoja juurde tagasi. Istusime jälle parki maha, sest mingi puhkpilli orkester (vask pillid + trumm) andis seal vabaõhu kontserti. Või ma ei tea, kas seda kontserdiks nimeatada aga igatahes olid ilusti orkesterlikult mundrites ja mängisid pilli. Kuni me ilusat ilma nautisime, leidis meid üles keegi kena naisterahvas, kes oli vist mingist Iiri turu-uuringute organisatsioonist vms. Igatahes uuris ta meie muljeid ja arvamusi Belfasti kohta. Ma võtsin jutujärje enda kätte (küsitlus oli mõeldud ühe inimese käest saadava intervjuuna). Olime Belfastis viibinud alles 2 tundi ja nii ei osanud ma talle palu tarka nõu anda aga eks ma vastasin nii palju kui ma oskasin. Pärast intervjuud oli ta üllatunud, et ma ilma igasuguste probleemideta tema aktsendist aru sain, kuid võrreldes sellega, mida inimesed Donegali maakonnas (seal kus me õpime) räägivad, oli tema inglise keel ikka väga väga ilus ja selge.
Järgmiseks võtsime ette tiiru lõuna poole. Kuna Rafielil (ta oli seni meie teejuht olnud) läks vahepeal kaarti lugedes segaseks, et kus me täpselt oleme (olime nimelt tükk aega ühes suunas kõmpinud aga polnud jõudnud veel sinna, kuhu me tahtsime minna). Erinevalt Letterkennyst oli aga tänavatel täitsa hästi nimesilte küljes ja nii sain ma meid jälle kaardil paika pandud ja õige suuna üles leitud. Tuli välja, et olime alles 2/3 vajalikust teest läbinud. Varsti jõudsimegi Kuninganna Ülikoolini. Meie sihtmärgiks oli tegelt Akadeemia juurs (või noh taga) asuv botaanika aed. Erinevalt enamusest botaanikaaedadest kus ma käinud olen meenutas see küll pigem parki, kus olid ka mõned troopika hooned. Aga mulle meeldis sellina asjade korraldus väga - palju muru ja muru sees mõned saarekesesd lilledega. Muruplatse eraldasi puud. Keset botaanikaaeda oli isegi üks suur lihtsalt muruga kaetud plats, kus siis inimesed päikest nautisid, jäätist sõid ja frisbit mängisid (pallimängud olid keelatud). Seal jagunesime pooleks osad jäid murule, teistega läksime botaanikaaia külje all asuvasse Ulsteri Muuseumisse (Ulster on vist kohalik maakond?). Muuseum oli täis kõikvõimalikke erinevaid näitusi ja püsieksponaate, enamus millest olid muidugi just Iiri või Põhja-Iiriga seotud. Eksponaate oli tõesti väga palju erinevaid - vanade kultuuride ruum (ehtsa Egiptuse muumiaga), iiri vanemat ja uuemat ajalugu käsitlevad näitused, moodne kunst, iiri loodus, erinevad ajaloolised Põhja-Iirimaal toodetud masinad (kudumismasinad näiteks jms). Üllatav oli, et Titaaniku kohta ei olnud väga palju leida sealt. Titaanik ehitati ju Belfastis ja suveniiri poodides ja postkaartidel (ühtegi ilusat mul küll leida ei õnnestunud) oli Titaaniku teema see eest üks põhilisi.
Botaanika aia nurgas oli veel Kelvini kuju, millest me tagasiteele asudes mööda läksime. Kuninganna Ülikooli hooned ise olid muidugi kah (vähemalt väljast vaadates) pigem paleesid kui koolimaju meenutavad. Ühe hoone ees pargis seisis üks väga Russalkat (kuidas see üldse kirjutatakse?) meenutav kuju.
Tagasi bussi väljumispaikka jõudsime paraja varuga, niiet tüdrukud said veel kiiresti ühest kaubanduskeskusest läbi käia.
Kõik Belfasti tänavad olid täis märke et alkoholi tarbimine keelatud (miinimum trahv 500 naela) ja ka prügi maha viskamist keelavaid märke oli piisavalt palju, et need häirima hakkaksid. Kokkuvõttes oli see siiski tore ja ilus linn ning tänu päikeselisele ilmale oli meil tore ja huvitav päev.

PS. See oli ka viimane ilus ilm, mida me seni näinud oleme siin iirimaal. Belfastiga sai läbi sellele eelenenud mitte-iirilik ilusate ilmade rida ja nüüd on meil jälle harjumuspäraselt külm, märg ja tuuline.

PPS. Kuna paari päeva eest jättis minuga hüvasti minu läpaka kõvaketas, siis praegu mul teile pilte näidata pole. Eestisse tagasi jõuan, siis uurin kas õnnestub sealt veel midagi päästa (arvuti suudab ennast üles laadida niiet päris tuksis see kõvaketas veel olla ei saa).