Veel veidi igasugustest tegemistest

Lisaks tavapärastele ajaveetmise võimalustele olen viimasel ajal ka paar uut asja enda jaoks leidnud. Kõigepealt kui Maili siin oli, käisin Mailiga Letterkenny Leisure Centre'is ujumas ja saunas. See oli meil Eloga juba ammu plaanis, aga me ei jõudnud kunagi selleni, et oleks kätte võtnud ja sinna läinud. Päris mõnus oli üle pika aja sauna saada - ma olen saunast siin Iirimaal olles kõvasti puudust tundnud. Kuigi saun oli mitte just liiga kuum ja aurusaunas oleks võinud vahepeal olla tiba rohkem sauna jäime Mailiga mõlemad sellega rahule. Mõned päevad hiljem käisin üksinda seal veelkorra aga siis oli bassein alguses täis mingeid lapsi (mingi trenn äkki?) ja pärast sauna olin ma lihtsalt liiga väsinud ja eriti palju enam ujuda ei viitsinud.
Järgmine minu jaoks uus asi oli pokkeri õhtu. Elo sellest huvitatud polnud ja nii me läksime Eesti Aleksiga Shalom House'i pokkerit mängima. Kellelgi shalomikatest oli kogutud paras kausitäis väikseid euro münte, mille peale siis mängiti. Kuigi enamus mängisid väga tasakaalukalt (Aleks oli ainus, kes kohati bluffis) oli meil ikkagi päris lõbus olemine. Isegi Aleks tuli oma sügavatest miinustest enne lõppu välja. Kokkuvõttes võib ürituse kordaläinuks pidada - mina võitsin. Algaja õnn ilmselt. Kuigi tegelt kaardiõnne ei olnud üldse. Tegelikult ma mingi pokkerifanatt ei ole ja eelistaksin kaardimängudest endiselt mängida bridži või kanastat või midagi sarnast.
Järgmiseks korraldasime sellel pühapäeval väikse male-matši. Mängisime 2-laua malet. Ehk siis meeskondlikult, kui üks meeskonna kaaslane võtab mingi nupu oma vastaselt ära, saab annab ta selle oma partnerile, kes selle oma käigu asemel oma lauale saab asetada. Kokkuvõttes - malega oli sellel mängul väga vähe pistmist :p
Enne kui me 2-laua mängu mängima hakkasime, tegime kiired kontroll-mängud shalomikate vastu (Aleks soomlase ja mina hispaanlase vastu). Meie vastu kasutati "huvitavaid avanguid" nagu Aleks seda kommenteeris; võitsime Aleksiga suht kähku. Selle põhjal loobusime oma algsest plaanist koos ühes meeskonnas shalomikate vastu mängida ja olime Aleksiga vastasmeeskondades. Alguses oli väga raske harjuda uute reeglitega aga varsti hakkas see asi juba natuke välja tulema. Aleks oli meist ainus, kes oli seda varem mänginud. Kokkuvõttes oli hea, et me mängisime 2-l laual, mitte tavalist malet, mis oleks hulka igavamaks kujunenud.

Lõpetuseks ka väike uudis: ma lähen homme tagasi Eestisse ja tulen Iirimaale tagasi alles vahetult enne eksameid - mai alguses. Võtan nimelt pika kevadvaheaja. Ametlik vaheaeg koolist on küll vaid 2 nädalat aga pärast seda on vaid 1 nädal kooli (kus midagi väga ei toimu) ja siis 1 nädal eksamiteks valmistumiseks. Seega pole mul enne eksameid siin midagi väga teha. Pea-aegu kõigis ainetes tegeletakse praegugi juba vaid kordamisega. Nagu mingi põhikool või gümnaasium oles :p
Seega jääb käesolev ilmselt minu poolt kuuks ajaks viimaseks postituseks. Kui tagasi Iirimaale tulen, siis tuleb ehk veel uudiseid/teateid/kommentaare, mida siia üles panna.
Elo jääb praegu vähemalt siia ja planeerib ka suveks tööd leida. Siiski pole välistatud, et ka tema kevadvaheajal korraks Eestisse naaseb.

Päikest!
(meil on täna fantastiliselt ilus päikeseline päev siin - seda pole juba ammu olnud)

Reedeõhtune kanuusõit

Reede pärastlõunal käisime ühel väiksel kanuusõidul. Elo jättis tervise hoidmise huvides ka kanuutama tulemata. Seega oli meie seltskond väga väike - Mina, Alfie (meie peajuhendaja) ja Paul (üks suhteliselt kogenum kanuutaja, endine tudeng). Me olime ainsad LYITi kanuuklubist. Lisaks sellele tulid veel Bernard (meie teine juhendaja) ja 6 poissi ühest Letterkenny (poiste?)koolist, Bernardi õpilased.
Jõgi oli täis kalamehi, kes meie saabumisse alguses väga positiivselt ei suhtunud aga varsti sellega ikkagi leppisid. Jões oli vähe vett ja kohati käis aer sõudes vastu põhja. Lõbus oli sellegi poolest ja eriti tore oli, et ilm ei ole enam nii külm, kui ta päris talvel oli.
Retke lõpetuseks tegin ma ühe rolli - keerasin ennast meelega kummuli ja siis püsti tagasi. Ma polnud seda varem jõel teinud - voolava külma veega on see teine asi, kui soojas basseinis.

Esmajärguline purjetaja

Viimased 2 laupäeva on möödunud purjetamise tähe all. Nimelt korraldas LYIT Seiling Club purjetamise kursused. Õigemini ostis purjetamiskursused "level 1" litsentsi saamiseks. 2 päeva rassisime siis Gortini järvel loksuda. Ilm oli suhteliselt ilus. Kuigi mõlemal päeval ka sadas vahepeal aga kuna me märjaks saime nii ehk naa, polnud vihmast väga lugu. Talv on küll läbi aga vesi oli ikkagi parasjagu külm.
Esimesel päeval oli meid 9 - mina, Elo ja 7 iirlast. Iirlaste seas oli ka LYITi majandusosakonna (teaduskonnaks nad seda päris ei nimeta) pealik, 60 aastane valgepäine vanamees Donald. Donald on ka üks hillwalkide eestvedajatest. Vinge vana. Mina olin üks vähestest, kes esimest korda paati istus. Hommikupoolikul olid algajamad kahekesi paadis - üks tüürib, teine mässab purjega. Kuna paadid olid tegelt mõeldud ikka ühele inimesele, siis varsti tegime nii, et üks tegi mõlemat ja teine oli valmis vajadusel abistama. Sõitsime järvel edasi-tagasi, harjutasime põhiliselt niisama sõitmist ja pööramist. Lõuna ajal pakuti teed ja me sõime ise kaasa võetud võileibu-küpsiseid. Enne sööki oli ka väike teooriatund. Pärast lõunat läksime jälle järvele. Seekord sai igaüks oma paadi. Elol oli külm ja ta oli reede-õhtusest peost niivõrd väsinud, et ta jäi kaldale. Nüüd käisime lisaks boide ümber tiirutamisele ka oma lahesopist väljas keset järve tugevama tuule käes. Nii mõnigi sai ka supelda.
Nädal hiljem tulime tagasi Gortinile. Seekord vaid 7-kesi, sest Elo oli haige ja jäi koju ning üks iiri tüdruk oli ka puudu. Hommikupoolikul jätkasime oma level 1 programmi õppimist - vastutuult sõitmise jms harjutamist. Enne lõunasööki oli jälle teooria, millega lõppes meie level 1 programm. Edasi tegelesime juba level 2-ga. Teist korda järvele minnes oma läbimärgi tosse küll üldse jalga ei tahtnud panna aga purjetamine oli seda väärt. Enne vetteminekut ütles juhendaja, et tõmmake oma päästevestid korralikult kinni - küll kõik kumuli käivad. Teise raksu veetsime jälle keset järve tugeva tuule käes, seegord oli tuul hulka vingem kui nädala eest. Ja ujumise kohapealt oli juhendajal suhteliselt õigus. 7-st viis käisid vees, enamus neis isegi mitu korda. Lisaks minule jäi kuivaks veel üks iiri poiss aga tema oli oma suplusega juba enne lõunat hakkama saanud. Seega olin ma ainus, kes ujumas ei käinud. Teised leidsid muidugi, et ju ma siis ei pingutanud piisavalt.
Põeva lõpetuseks tegime 2 võidusõitu. Kõige keerulisem osa sellest oli vist start. Sa ei saa ju purjekaga paigal seista joone taga ja siis üks hetk hopsti minema hakata. Seega nägi start välja nii, et kõik paadid saalisid mööda stardijoont edasi tagasi ja kui anti start, siis üritasid kõik üle joone minema saada. Mõnel õnnestus see paremini, mõnel halvemini. Esimesest stardist sain ma minema teisena ja kuigi vahepeal langesin kolmandaks, sain finišisirgel jälle teiseks. Võitis Donald. Teine võidusõit olin kogu aja kusagil keskel. Ka võidusõidud ei möödund suplusteta. Mõin käis ümber juba enne starti :p
Kokkuvõttes olid need 2 väga toredat päeva. Ja teise päeva lõpus saime kõik (kes mõlemad päevad kaasa tegid) ametlikud Iiri Purjetamis Assotsiatsiooni litsentsid, et oleme läbinud level 1 kursused. Teisel päeval koju sõites oleksin äärepealt bussis magama jäänud. Põlved on siiani hellad.